6 Poemas de Waldemar Noh Tzec

X-yuk’


1 má uálkab
2 xul a uálkab kichpan x-yuc
3 má uij pek’en kin ualkabpachtikech
4 minaanten u dzay pek’ u tial ních’ik a yul
5 mix u tial in tzíktik a uót’el
6 xul a uálkab
7 xúluk k-chuklán pach
8 tojolch’ín a sajkitén
9 tojolch’ín a k’ooxiltén
10 p’at in uet xinbal ta tzel
11 chen jach tak in uach’ik a ki tzikbal tin zuétel
12 chen jach tak in wúyik u chan ko x-yúkil a t’an

Corza

1 no corras
2 detén tu carrera corza bonita
3 no soy perro hambriento que te persigue
4 no tengo colmillos para morderte el cuello
5 ni para desgarrarte la piel
6 detén tu carrera
7 dejemos de corretear
8 corre tu miedo a mí
9 corre tu aspereza conmigo
10 permíteme acompañarte
11 sólo deseo mucho desatar tu dulce conversación conmigo
12 sólo tengo tantas ganas de escuchar la pequeña y traviesa corza de tu voz


Chichán ch’íich’

Chicán ch’íich’

mi chan chokochaj a pol

tumén ka lechkaba ta dzik

tumén ka lechkaba ta nooj

tumén ka lechkaba ta tan

tumén ka lechkaba ta pach

tumén ka ch’uykaba chin chin jool

tumén ka pepksik a nej

tumén ka súsutik a jool

tumén ka k’ek’echik a kal

ka jan uémel

ka jan t’úchul

ka jan léksik a popoxkik’

chichán ch’íich’

chan k’alán chi’íich much xak

chan k’alán chi’íich much xak

k’alánech yétel a xúxub k’ay

kalánech yétel a ki xúxub k’ay

k’alánech yétel a uók’ot sít’il sit’

bey u paktikech u yick in puksík’al

bey u yúbikech u xikín in sakólal

chichán ch’íich’

bejlae

setén sak’ a xik’

setén sak’ a nej

setén sak’ a koj

setén sak’ a xau

setén sak’ a uak’

setén sak’ a kal

setén sak’ a pol

setén sak’ a uit

letén jach ka ánech yétel a ki xúxub k’ay

letén jach kalánech yétel a ki ki uók ot sít’il sizt’

letén ma tan u xul a xúxub k’ay ichil u xikín yétel

u yich in puksík’al

letén ki matan a uók ot sít’il sít’ichil u xikín yétel

u yich in kímak ólal

Pajarillo

Pajarillo

quizá enloqueciste un poco

porque te cuelgas a la izquierda

porque te cuelgas a la derecha

porque te cuelgas hacia adelante

porque te cuelgas para atrás

porque te cuelgas de cabeza

porque meneas y meneas más la cola

porque giras y más giras la cabeza

porque tuerces y más tuerces la garganta

bajas ágilmente

rápido te paras

enseguida inicias tu aleteo

pajarillo

pajarillo encerrado en jaula

pajarillo embriagado en jaula

encerrado estás con tu canto

embriagado estás con tu dulce canto

encerrado estás con tu danza

embriagado estás con tu jubilosa danza de piruetas

así te mira con sus ojos mi corazón

así con tus oídos te escucha mi entusiasmo

pajarillo

en este momento

abundante picazón tienen tus alas

abundante comezón hay en tu cola

abundante picazón tiene tu pico

abundante picazón hay en tus patas

abundante picazón tiene tu lengua

abundante picazón hay en tu garganta

abundante picazón tiene tu cabeza

abundante picazón tiene tu fondillo

por eso estás embriagadísimo con tu muy dulce canto

por eso estás muy borracho con tu tan jubilosa danza de piruetas

por eso no cesa tu canto en los oídos y en los ojos de mi corazón

por eso es grata ofrenda tu danza de piruetas en los oídos y en los

ojos de mi alegría.… Leer más

8 Poemas de Feliciano Sanchez Chan

Yáax wayak’ (U káajbal)

Teen le kili’ich X-ya’axche’

tu’ux ku ch’uytal a paalal

wa ka bisiko’ob ta wiknal

ma’ayli’ k’anak

u yi’ijo’obo’o in Na’.

Teen a baakel nupik

óoxlajun u yáalal ka’an

yéetel bolon u yáalal metnal

tu’ux ku xíimbal pixano’ob.

Teen u yiim a x-lóo’bayan aal

tu’ux ku chu’uch le nuxib

ku jayik u sakil u pool

tu kanti’itsil yóok’ol kaab,

yéetel ku xíimbal chaknuul

ta ka’anil tia’al ka’ a búukint

yéetel u ja’il a wicho’ob.… Leer más

8 Poemas de Juana Peñate Montejo

Jk’aba’ mach chäñ ñäch’älix

Isoñil matye’el mi ityilel tyi k’äb,
Jiñi tyip’tyip’ñäyel k’iñil woli tyi xämbal tyi ktyojlel,
x-ixikoñ its’äkal matye’el,
tyoj yik’oty k’uñbä ity’añ xty’añob: x-ixik,
che’ bajche’ matye’el, mi xäñ tyi tyamlel k’iñil,
tyamlel k’iñil woli tyi ñumel yik’oty ty’añ.

Che’ tsa’ kilaj pañumil che’ tyi tyejchibal ak’lel
tsa’ ch’uj k’ele iñajtylel pañchañ
iyopol ili kañi’bal tsa’ sujtyi tyi yäxty’ulañbä ja’,
che’jiñi tsa’ kaji tyi ñich kñatyi’bal,
k’äläl che’jiñi jk’aba’ mach chäñ ñäch’älix.Leer más

7 Poemas de Sasil Sánchez Chan

Teen le ko’olelo’

Teen le tuupul t’aano’, le ma’atech u ya’alalo’,
le xíixik oot’elo’, le teejel yéetel áak’ab tuukulo’obe’,
le boox oochelo’, le ku sa’atal kex yaan máax ku paakat.
Teen le sáal k’abo’, le ku pe’ech’el yéetel u muuk’ xiib. 

Teen le chaknul wíinkilalo’, le joronts’íibta’an yéetel po’opoch’il,
le ku xíinxíimbaltik lu’um yéetel u k’aayil jets’ óolal,
le ku tsa’atsayik u yoot’el ti’al u k’ak’atmáan u ch’i’ibalil. … Leer más

4 Poemas de Elisa Chavarrea Chim

 Náayo’ob Ti’ K’óoben

U k’óoben in chiiche’,

ku tsikbatik jejeláas kuxtalilo’ob

náayilo’ob,

ku tooj óoltik kuxtal

U yóoxp’eel chak tuunicho’ob

Ku léembal bey sojol t’aano’obe’

Ti’le k’óobeno’,

U ta’anil u k’áak’ ku luk’sik yajil k’ab

U tuunichilo’obe’ ku tséentik wijilo’ob

K’áak’ ku léembal,

aktáan k’áak’e,

Miise’ ku yichkil,

Yaan máax ku taal u tsikbat u náay,

9 Poemas de Isaac Carrillo Can

Bolon

Bolon u k’iinil u xíitil ixi’im ti’ lu’um,

bolon winal u wíiniktal máak,

bolon k’iino’ob ku yóolintikuba ko’olel ku síijsaj,

bolontéen ku su’utul paal ti’ mayak tu

jéets’méek’il,

bolon k’iino’ob ku payalchi’ita’al juntúul kimen

kéen kíimik,

Chan paalen,

bolon ja’ab yaanten,

ma’ in wa’alik mixba’al,

ba’ale’ bolon k’iin káajak cháak.… Leer más

4 Poemas y un texto de Sol Ceh Moo

X. Bolón ja’ab

Bolón ja’ab
Tin chukaj waxák jabo’ob
Ka mane ti’ boón ja’ab
Ku ki’ina’an, jach yaj u k’inan

Xikchaj u pixil sujuy
Maank’inalil na’tsilil
Sajkil, muk’yaj
Ya’ab muk’yaj sáansamal
Ku jelpajal in wot’el
Jata’an
Tumeen u muk’il
K’aasil túukul
Wak lajun peso’ob
Jun p’éel siibal tia’al in na’
U ki’ichajal u kóoj ba’alche’e’
Ku jaykubaj tu yook’ol jats’uts’ nook’

U nook’il sujuyil paal
Ku ja’atal, ku cha’achal
Ku béetik u yook’ol k wóol
Ku muk’yaj u chunil kuxtal
Paalile’ bin
Tu yo’olal jun p’éel siibal ti’ na’tsilil

Bin tu yo’olal sajkil
Ka jats’ak
Sajkil
Muk’yajil
Tu junal

Chan ch’uupal
Sujuyil weeníj
Ku síijil p’eek
Ts’ó’ok u bin
Bin u jelpajal
Tu yo’olal u mank’inalil na’tsilil

Kúuchil xooke’

Tun muk’yaj
Tu bonubáj chaakil
P’eeke’ k’uch tak
U boxel u k’abo’ob
Leti’ ku machíl woolise’
Ku pa’ik, ku pa’ik sáansamal
Tak tu k’iinil ka síijik túumben uuj

Bolón ja’ab…

X.Leer más

4 Poemas de Sary Lorena Hau Ucan

Ts’u’uy che’

Jump’éel k’iin in wa’aliktech, teen wíinikene’, teen ko’olelene’, kin kaláantik u

chuun a wíinkilal, kin ki’iki’t’anik a k’aaba’,

kin jóolméek’ikech ichil ts’íibolaj, tumen ki’ichkelem in náaytikech, tumen teech

in k’oja’anil,

teech xan in toj óolal, in yaj óolalech,

teech xan in ki’imak óolal. kin wa’aliktech,

ma’ bíin tu’ubukteni’,

le kéen in báaytech yéetel u yaal in k’abo’obe’

le kéen in beet u tíitikubáa u ts’u’uyil a wiinkilile’, teechili’e’

teenili’e’.… Leer más

10 Poemas de Negma Coy

Peraj  taq  sipanïk

Jun  po’t  man  choj  ta  nich’on  chawe’

rija’  nusik’ij  jun  pach’un  tzij  chi  re  awanima,

jun  po’t  man  choj  ta  yatruküch

rija’  nuq’etëj  ak’u’x,

jun  po’t  man  choj  ta  yatrupïtz’

rija’  numalaläj  ruwa’  ak’u’x,

jun  po’t  man  choj  ta  yatrukïch

rija’  nuk’ät  nub’onij  ach’akul.

Jun  po’t  nuk’üt  chawe’

Jarupe’ setesïk ruxak’om  pe  ri’  rik’in  ajowab’äl

richin  ruk’aslemal

chuqa’  richin  qak’aslemal.

Jun  po’t  nutzijoj  chawe’

achike  rub’eyal  yataläx  pe  chi  ruxe’  ri  aq’al  richin  kamïk

achike  rub’eyal ri  b’onil je’ nikiyoj  ruwäch  ri  tz’ilanem

achike  rub’eyal  nichajïx  ruch’akul  Qate’ ruwach’ulew.

Ri  po’t

re jun pach’un tzij ri xkib’än kan ojer qawinaq, ütz k’a naq’etëj

re jun  ojer  tzib’awuj, b’atz’  rub’anikil, re man  xetikir  ta  xkichüp  kan  ruwäch  ri  emajonela’

ri po’t’  nuk’asb’a’ qab’anob’al

rija’  etamab’alil, rija’ na’ojinïk, rija’  jun  k’äs  cholq’ij.… Leer más

7 Poemas de Adela Delgado Pop

Ix´balam´qe´
 
Nací felina,
nací hembra-jaguar.
Mi nombre es Ix´balam´qe´
-hembra jaguar del frío

la que mira de noche.
 
Con mi hermano gemelo Jun Ahpú
-Un cerbatanero

vencimos a la oscuridad,
superamos las pruebas
y trajimos luz a la humanidad.
 
Por eso Ajaw,
que es Padre y Madre,
nos permitió seguir cerca de la humanidad,
alternándonos.… Leer más

Proudly powered by WordPress | Theme: Baskerville 2 by Anders Noren.

Up ↑

×