La desilusión de un poeta//el más antiguo de los ornamentos.
Sara H. P.
18:33
Los bancos del parque son mis paradores de ciudad.// Un anciano deambula en línea recta.// Un joven se acerca. Se estrechan los cuerpos.// -Perdone, tiene usted una pegatina en su espalda-.// -Gracias, joven. Estos niños de hoy en día…/ Muy amable.… Leer más
Teen le tuupul t’aano’, le ma’atech u ya’alalo’, le xíixik oot’elo’, le teejel yéetel áak’ab tuukulo’obe’, le boox oochelo’, le ku sa’atal kex yaan máax ku paakat. Teen le sáal k’abo’, le ku pe’ech’el yéetel u muuk’ xiib.
Teen le chaknul wíinkilalo’, le joronts’íibta’an yéetel po’opoch’il, le ku xíinxíimbaltik lu’um yéetel u k’aayil jets’ óolal, le ku tsa’atsayik u yoot’el ti’al u k’ak’atmáan u ch’i’ibalil. … Leer más
¡Qué frías son las mañanas en Ciudad Real! La neblina lo cubre todo. De puntos invisibles surgen las campanadas de la misa primera, los chirridos de portones que se abren, el jadeo de molinos que empiezan a trabajar.
Envuelta en los pliegues de su chal negro Modesta Gómez caminaba, tiritando.… Leer más
Bolón ja’ab Tin chukaj waxák jabo’ob Ka mane ti’ boón ja’ab Ku ki’ina’an, jach yaj u k’inan
Xikchaj u pixil sujuy Maank’inalil na’tsilil Sajkil, muk’yaj Ya’ab muk’yaj sáansamal Ku jelpajal in wot’el Jata’an Tumeen u muk’il K’aasil túukul Wak lajun peso’ob Jun p’éel siibal tia’al in na’ U ki’ichajal u kóoj ba’alche’e’ Ku jaykubaj tu yook’ol jats’uts’ nook’
U nook’il sujuyil paal Ku ja’atal, ku cha’achal Ku béetik u yook’ol k wóol Ku muk’yaj u chunil kuxtal Paalile’ bin Tu yo’olal jun p’éel siibal ti’ na’tsilil
Bin tu yo’olal sajkil Ka jats’ak Sajkil Muk’yajil Tu junal
Chan ch’uupal Sujuyil weeníj Ku síijil p’eek Ts’ó’ok u bin Bin u jelpajal Tu yo’olal u mank’inalil na’tsilil
Kúuchil xooke’
Tun muk’yaj Tu bonubáj chaakil P’eeke’ k’uch tak U boxel u k’abo’ob Leti’ ku machíl woolise’ Ku pa’ik, ku pa’ik sáansamal Tak tu k’iinil ka síijik túumben uuj